Jälle üks õpetlik näide suhtekorraldajate tegemata tööst

Mind isiklikult ajab alati väga kurjaks olukord, kus suhtekorraldajad praktikas tegelevad sisuliselt jamaga - ehk siis saadavad mingeid enamasti mõttetuid pressiteateid ja üritavad luua nn positiivset imagot jne jne. Kui aga tegelikult ja sisuliselt on olukorrad, mida suhtekorraldajad saavad ja peavad lahendama, siis jäetakse see töö tegemata. Lihtsalt. Sest muu jamaga tegelemise kõrvalt ei jätkus enam jõudu, ja üsna sageli ka ei saada aru, ja ei mõisteta, mis on see suhtekorralduse roll organisatsioonides.
Viimaste nädalate aktuaalne teema muude teemade kõrval on olnud segadus ja teadmatus prügisorteerimisega...Nii ajakirjanduses, blogides, kui ka inimeste omavahelistes juttudes. Ega inimesed ju põhimõtteliselt selle uue otsuse vastu ei ole. Probleem on vaid selles, et süsteem on lõpuni läbi mõtlemata. Ja eriti ebaprofessionaalselt on välja kukkunud selle otsuse kommunikatsioon ja selgitused avalikkusele. Ehk siis - kõik räägivad, aga sõnumid on ühtlustamata - puudub nn integreeritud organisatioonidevaheline koordineeritud sõnum, puudub selge seisukoht, puuduvad selged ja täpsed juhised, instruktsioonid ja õpetused. Ja isegi kui need on kuskil olemas, siis on neid nii puudulikult kommunikeeritud, et ausalt öeldes, ülikooli haridusest ei piisa, et sellest kõigest selget sotti saada...
Suhtekorraldusel on ühiskonnas neli pluss üks rolli. Neli rolli on seotud valdavalt organisatsiooni siseste tegevustega - juhtiv roll (suhtekorraldajad osalevad juhtimisprotsessis, ja organisatsioon kasutab suhtekorraldust oma strateegiliste eesmärkide väljatöötamisel ja elluviimisel), reflektiivne roll (suhtekorraldajad jälgivad organisatsioonile erinevate oluliste sihtrühmade hoiakuid ja ootusi, ja edastavad neid organisatsioonile, et organisatsioon saaks oma tegevust senisest enam sihtrühmade ootustele vastavaks kujundada), hariv roll (suhtekorraldajad vastutavad organisatsiooni kommunikatiivse kompetentsi eest - et organisatsiooni liikmed, ja eelkõige juht oskaks rääkida, ja esineda ja omi tarku mõtteid selgelt ja arusaadavalt väljendada, et organisatsioon tunnetaks oma vastutust ühiskonna ja sihtrühmade ees ja oskaks ka vastutustundlikult otsustada ja käituda jne), operatiivne roll (pressiteadete koostamine, meedia abistamine, ürituste korraldamine jne). Ning viies roll on pedagoogiline roll - suhtekorraldajad on vastutavad selle eest, et organisatsioonidele olulised sihtrühmad teaksid organisatsiooni otsustetest ja oskaksid käituda õieti ja korrektselt, kui muutuvad kombed, reeglid, tavad...Sihtrühmi tuleb koolitada, õpetada. Ja see, kui nad ei ole piisavalt kompetentsed, ei ole mitte nende süü, vadi puuduliku õpetamise tulemus. Suhtekorralduses on üks äärmiselt oluline printsiip - sihtrühmi (erinevaid, nii sisemisi kui avalikke, ei tohi jätte unarusse. neisse ei tohi suhtuda, et ok mul on see inf pandud kuskile netti ja las nad seda sealt otsivad ja lollid on need, kes ei leia...suhtekorraldaja peab nii kaua õpetama seletama, selgitama, teavitama, kuni on veendunud, et viimane kui üks nägu, kes asjast peab teadma, tegelikult ka asjast teab...
Kas ma olen ülekohtune meie omavalitsuste ja prügifirmade pr-kate suhtes, kui väidan, et nende töö uue prügiseaduse tutvustamisel on olnud minimaalne ja seega pr professionaalselt kasin?