Jyväskylä Ülikoolis oli hiljuti valimiste aeg. Igasugu esindajaid valiti. Ka tudengite hulgast. Meie suhtekorralduse erialal öppijate seas on mitmeid noorpoliitikuid, kel ambitsiooni ja energiat ja tahtmist püünele pürgida. Üks neid on Hennariika. Igati tubli laps ja tore tudeng, meie linnapea tütar. Ja töenäoliselt tulevane kuulus soome poliitik ka suures poliitikas. Aga nagu tegijal ikka juhtub - vahel lipsab vale söna vales kohas suust, küll väsimuse, küll viha pärast. Nii meie Hennariikalgi, natuke liiga avameelselt sai emotsioone sotsiaalses meedias välja näidatud ja kohe suur massimeedia kallal. Loe juhtumist siit.
Mis kogu loo moraal?
- ikka ise me endale probleeme tekitame, kui ei suuda oma keelt taltsutada
- sotsiaalne meedia on hea taimelava massimeediale skandaalide leidmiseks
- kui oled ahne vöimu järele, pead tunnetama ka oma vastutust - mida rohkem vöimu, sed rohkem tähelepanu ja vastutust
- kui julged teha, siis peab olema julgust ka vabandada...
Hennariika vabandas ja see on selles asjas ainus kena asi. Kuigi kogu juhtum oleks vöinud ju täiesti olemata olla.
teisipäev, 10, november 2009
neljapäev, 22, oktoober 2009
Sotsiaalse Meedi Auhind pakkumisel
EUPRERA (Euroopa Suhtekorralduse Uurijate ja Öpetajate Liit) on välja kuulutanud Sotsiaalse Meedia Auhinna. Tundub pönev. Kes on selles vallas huvilised ja aktivistid, vöitksid minna lähemalt kaema SIIA
esmaspäev, 19, oktoober 2009
Kuidas kirjutada head pressiteadet?
Lihtsalt. Nii, et ajakirjanikud seda kasutada saaksid ja see nende tööd hölbustaks.
Vaata siia ka.
Vaata siia ka.
pühapäev, 18, oktoober 2009
Eesti-Soome seminar Tallinnas 15.10. 2009
Check out this SlideShare Presentation:
Eesti-Soome seminar
View more presentations from Kaja Tampere.
kolmapäev, 30, september 2009
Mesikräpp ja lauahunnik
Eesti ja Soome on nagu saatusekaaslased, koos ja käsikäes nii heas kui halvas. Seekord siis halvas. Soome YLE seisab vastakuti peaministriga, lauaskandaali asjus. Meie Postimees seisab vastakuti presidendiprouaga kommiskandaali asjus.
Soomlaste juhtum on selles möttes karmim, sest süüdistus peaministrile on ikkagi korruptsioonisüüdistus. Ja see iseenesest on äärmiselt karm teema Soomes, eriti avalikkuse hukkamöistu ärateenimise kontekstis. Soomlane peab end väga ausaks ja selline süüdistus peaministrile vöib olla solvav igale üksikisikule ja ei seda solvumist siis ka vaka all hoita. Ehk siis avalik diskussioon on kindlustatud. Nagu öhtustets uudistes kommenteeriti, et kui Vanhanen suudab töestada oma öigsust, lendavad pead YLE toimetuses. Kui aga YLE suudab töestada Vanhaneni süüd, saab viimasest üsna kinldalt poliitiline laip.
Eestis on aga kogu show seotud presidendiproua "laiade löugadega". Tavainimesest avaliku elu vötmefiguuriks saamine pole kerge. Ja on reaalne, et eraisik pr Ilvesel vöib aeg ajalt presidendiproua Ilvese roll ununeda. Inimlik ja tavaline. Eriti, kui inimene ise niiväga avalikku rolli pole ihalenud, vaid saanud selle "päranduseks". Aga see ei saa olla vabandus, sest soovitud vöi saadud rollid meie elus tuleb virisemata kanda. Ses möttes, öpetuseks köigile teistelegi avalikkuses etlevatele ja avalikkusega flirtivatele: "Oma sönumeid tuleb kontrollida, mitte norida selle kallal mida teised ütlevad vöi ei ütle..."
Kogu lool on ka veel teine tahk. Kommunikatsiooniteoreetiliselt on asi nii, et sönumi arusaamise eest vastutab sönumi saatja... Ehk siis sönumi saatja peab suutma oma sönumit kodeerida nii, et sönumi saaja saaks sellest vöimalikult nii aru, nagu saatja oma sönumit mötles. Ehks siis, köikides vääritimöistmites on tegelikult süüdlane sönumi saatja. Oma sönumi adressaati tuleb tunda ja tajuda ja vastavalt sellele oma sönumistrateegia plaanida ja realiseerida. Kommikräpi juhtumis ma arvan, et Pullerits ei ole olnud pahatahtlik. Ta lihtsalt on olnud aus. Ta on niivörd proff ajakirjanik, et ta ei saa endale lubada manipulatsioone ja valet. Ei tohi unustada, et ka ajakirjandusel on oma professionaalsuse kriteeriumid ja ma ei tea ühtegi ajakirjanikku, kes tahaks olla ebaprofessionaalne...
Kolmas tahk asja juures on see, kuidas pr Ilves käitus peale segaduse ja vääritimöistmise ilmsikstulekut. Hea oli see, et ta tunnistas, et ta on teinud midagi valesti, aga see, mida ta arvas, et ta on teinud valesti, ei oleks pidanud olema tema vabanduse sisu. Suhtekorralduse aspektist vaadatuna, ei oleks pidanud pr Ilves minema avalikkusesse ja meediasse kaklema ega töestama, et ta ei ole kaamel. Soliidne oleks olnud vabandada kohe ja avalikult, lihtsalt:"Vabandan, et minu sönakasutusest olnud tulnud vääritimöistmist ja negatiivseid tundeid nii paljudele." Ja sellest oleks piisanud, see on esimene kriisikommunikatsiooni reegel ja pole oluline, kas sa oled süüdi vöi ei ole. See lihtsalt on soliidne selliselt lahendada. Teine asi, mida pr Ilves oleks pidanud tegema - kekseknduma oma sönumile - et need rasvhapped on kahjulikud ja neid töepoolest peaks proovima vältida.
Emotsionaalsest meediaga kraaklemisest tuleb kahju ainult iseendale. Ja pole mötet töestada, et sa pole kaamel. Tasub töestada seda, et suhtud vastutustundlikult oma sönadesse ja lugupidavalt nende sönade ja sönumite vastuvötjatesse.
Soomlaste juhtum on selles möttes karmim, sest süüdistus peaministrile on ikkagi korruptsioonisüüdistus. Ja see iseenesest on äärmiselt karm teema Soomes, eriti avalikkuse hukkamöistu ärateenimise kontekstis. Soomlane peab end väga ausaks ja selline süüdistus peaministrile vöib olla solvav igale üksikisikule ja ei seda solvumist siis ka vaka all hoita. Ehk siis avalik diskussioon on kindlustatud. Nagu öhtustets uudistes kommenteeriti, et kui Vanhanen suudab töestada oma öigsust, lendavad pead YLE toimetuses. Kui aga YLE suudab töestada Vanhaneni süüd, saab viimasest üsna kinldalt poliitiline laip.
Eestis on aga kogu show seotud presidendiproua "laiade löugadega". Tavainimesest avaliku elu vötmefiguuriks saamine pole kerge. Ja on reaalne, et eraisik pr Ilvesel vöib aeg ajalt presidendiproua Ilvese roll ununeda. Inimlik ja tavaline. Eriti, kui inimene ise niiväga avalikku rolli pole ihalenud, vaid saanud selle "päranduseks". Aga see ei saa olla vabandus, sest soovitud vöi saadud rollid meie elus tuleb virisemata kanda. Ses möttes, öpetuseks köigile teistelegi avalikkuses etlevatele ja avalikkusega flirtivatele: "Oma sönumeid tuleb kontrollida, mitte norida selle kallal mida teised ütlevad vöi ei ütle..."
Kogu lool on ka veel teine tahk. Kommunikatsiooniteoreetiliselt on asi nii, et sönumi arusaamise eest vastutab sönumi saatja... Ehk siis sönumi saatja peab suutma oma sönumit kodeerida nii, et sönumi saaja saaks sellest vöimalikult nii aru, nagu saatja oma sönumit mötles. Ehks siis, köikides vääritimöistmites on tegelikult süüdlane sönumi saatja. Oma sönumi adressaati tuleb tunda ja tajuda ja vastavalt sellele oma sönumistrateegia plaanida ja realiseerida. Kommikräpi juhtumis ma arvan, et Pullerits ei ole olnud pahatahtlik. Ta lihtsalt on olnud aus. Ta on niivörd proff ajakirjanik, et ta ei saa endale lubada manipulatsioone ja valet. Ei tohi unustada, et ka ajakirjandusel on oma professionaalsuse kriteeriumid ja ma ei tea ühtegi ajakirjanikku, kes tahaks olla ebaprofessionaalne...
Kolmas tahk asja juures on see, kuidas pr Ilves käitus peale segaduse ja vääritimöistmise ilmsikstulekut. Hea oli see, et ta tunnistas, et ta on teinud midagi valesti, aga see, mida ta arvas, et ta on teinud valesti, ei oleks pidanud olema tema vabanduse sisu. Suhtekorralduse aspektist vaadatuna, ei oleks pidanud pr Ilves minema avalikkusesse ja meediasse kaklema ega töestama, et ta ei ole kaamel. Soliidne oleks olnud vabandada kohe ja avalikult, lihtsalt:"Vabandan, et minu sönakasutusest olnud tulnud vääritimöistmist ja negatiivseid tundeid nii paljudele." Ja sellest oleks piisanud, see on esimene kriisikommunikatsiooni reegel ja pole oluline, kas sa oled süüdi vöi ei ole. See lihtsalt on soliidne selliselt lahendada. Teine asi, mida pr Ilves oleks pidanud tegema - kekseknduma oma sönumile - et need rasvhapped on kahjulikud ja neid töepoolest peaks proovima vältida.
Emotsionaalsest meediaga kraaklemisest tuleb kahju ainult iseendale. Ja pole mötet töestada, et sa pole kaamel. Tasub töestada seda, et suhtud vastutustundlikult oma sönadesse ja lugupidavalt nende sönade ja sönumite vastuvötjatesse.
Teemad
avalikkus,
inimesed,
kriitika,
meediasuhted
Telli:
Postitused (Atom)


